|
|
|
This is a machine translation made by Google Translate and has not been checked. There may be errors in the text. On the right, there are more links to translations made by Google Translate. In addition, you can read other articles in your own language when you go to my English website (Jari's writings), select an article there and transfer its web address to Google Translate (https://translate.google.com/?sl=en&tl=fi&op=websites).
Kristlus ja teadus
Kas kristlik usk on olnud teadusele takistuseks või on seda edendanud? Lugege tõendeid!
Selle artikli teema on kristlik usk ja teadus. Kuidas on kristlik usk mõjutanud teadust ja selle arengut? Kas see on olnud takistuseks teaduse arengule või on seda soodustanud? Kui seda küsimust vaadeldakse ainult ilmaliku meedia ja ateistlike teadlaste kirjutiste kaudu, esitatakse neis sageli populaarne arusaam usu ja teaduse konfliktist. Arvatakse, et usk jumalasse ja teadus on teineteise vastandid ning kristlik usk on olnud takistuseks teaduse arengule. Selle idee kohaselt oli teadus Kreekas võimas ja arenes uuesti edasi alles siis, kui see valgustusajal ilmutusreligioonist lahti murdis ning mõistusele ja vaatlusele toetuma hakkas. Teadusliku maailmavaate lõplikuks võiduks peetakse oluliseks eelkõige Darwini tähtsust. Aga mis on asja tõde? Kristliku usu tuumaks pole kunagi olnud teadus ja teaduse tegemine, vaid usk Jumala ja Jeesuse Kristuse olemasolusse, kelle kaudu igaüks saab oma patud andeks. See aga ei tähenda, et kristlik usk poleks teadust ja ühiskonna arengut mõjutanud. Vastupidi, Jeesuse ja kristliku usu tähtsus on olnud määrav teaduse sünni ja edenemise jaoks. See vaade põhineb mitmel punktil, mida me järgnevalt läbi vaatame. Alustame keelest ja kirjaoskusest.
Kirjaoskus: sõnastikud, grammatika, tähestikud. Esiteks, raamatukeelte ja kirjaoskuse sünd. Kõik saavad aru, et kui rahval pole oma kirjakeelt ja inimesed ei oska lugeda, on see takistuseks teaduse arengule, teadusele, leiutiste sünnile ja teadmiste levikule. Siis pole raamatuid, neid ei saa lugeda ja teadmised ei levi. Ühiskond jääb seisma. Kuidas on siis kristlik usk mõjutanud kirjakeelte ja kirjaoskuse loomist? See on koht, kus paljudel teadlastel on pimeala. Nad ei tea, et peaaegu kõik kirjakeeled on loonud vagad kristlased. Näiteks Soome usuuuendaja ja kirjanduse isa Mikael Agricola trükkis siin Soomes esimese aabitsaraamatu ja Uue Testamendi ning osa teistest piibliraamatutest. Rahvas õppis neid läbi lugema. Saksamaal tegi sama asja Martti Luther. Ta tõlkis piibli saksa keelde oma dialektiga. Tema tõlget tehti sadu trükke ja Lutheri kasutatud murre kinnistus sakslaste seas kirjakeelena. Aga Inglismaa? Selles mängis olulist rolli William Tyndale, kes tõlkis Piibli inglise keelde. Tyndale'i tõlge mõjutas kaasaegse inglise keele sündi. Tyndale’i tõlke põhjal loodi hiljem King Jamesi tõlge, mis on tuntuim ingliskeelne piiblitõlge. Üks näide on slaavi rahvaste tähed, mida nimetatakse kirillitsaks. Need said nime Püha Cyrili järgi, kes oli slaavlaste seas misjonär ja märkas, et neil puudub tähestik. Cyril töötas välja nende jaoks tähestiku, et nad saaksid lugeda evangeeliumi Jeesusest. Enne lugemisoskuse sündi peab seega kirjakeel olemas olema. Selles mõttes on kristlikud misjonärid mänginud võtmerolli mitte ainult sajandeid tagasi lääneriikides, vaid hiljem ka Aafrikas ja Aasias. Misjonärid võisid keeleteaduse alal teha aastaid tööd. Nad lõid esimesed grammatikad, sõnastikud ja tähestikud. Üks selline inimene oli metodisti misjonär Frank Laubach, kes alustas ülemaailmset kirjaoskuse kampaaniat. Ta mõjutas ABC-raamatute väljatöötamist 313 keeles. Ta on määratud kirjaoskamatute apostliks. Järgmised näited viitavad samale asjale, keelte arengule. On märkimisväärne, et isegi sellistel keeltel nagu India põhikeel hindi, Pakistani urdu ja Bangladeshi bengali keel on grammatika ja keeleline alus kristlike missioonide alusel. Sajad miljonid inimesed räägivad ja kasutavad neid keeli.
Vishal Mangalwadi: Kasvasin üles hindu keele südames Allahabadis, peaaegu 80 kilomeetri kaugusel Kashist, kus Tulsidas kirjutas Ramcharitmanasini , Põhja-India kõige olulisema religioosse eepose. Mulle räägiti pidevalt, et hindi keel pärineb sellest suurest eeposest. Aga lugedes läks mul segadus, sest ma ei saanud sellest ühestki fraasist aru. Kirjaniku “Hindi” oli minu omast täiesti erinev ja hakkasin küsima, kust on pärit minu emakeel – India ametlik riigikeel. … Hindu õpetlased ei arendanud välja ka India riigikeelt hindi keelt. Just tänu piiblitõlkijatele, nagu John Borthwick Gilchrist, ja misjonäridest keeleteadlastele, nagu praost SHKellogg, tekkis praegune hindi kirjakeel luuletaja Tulsidase (umbes 1532–1623) kasutatavast keelest. ... Piibli tõlkijad ja misjonärid andsid rohkem kui minu emakeel hindi keel. Kõik India elavad kirjakeeled annavad tunnistust nende tööst. 2005. aastal esitas Mumbai teadlane dr Babu Verghese, kelle emakeel on malajalami keel, Nagpuri ülikoolile läbivaatamiseks 700-leheküljelise doktoritöö. Ta näitas, et piiblitõlkijad lõid 73 tänapäevast kirjakeelt valdavalt kirjaoskamatute indiaanlaste kõnelevate dialektide põhjal. Nende hulka kuulusid India (hindi), Pakistani (urdu) ja Bangladeshi (bengali) ametlikud riigikeeled. Viis Bramine teadlast õppisid Verghesi doktoritööd ja andsid talle 2008. aastal filosoofiadoktori tiitli. Samas soovitasid nad üksmeelselt võtta väitekiri pärast avaldamist kohustuslikuks india keeleõppe õpikuks. (1)
Kristlik misjonitöö on alati olnud inimeste aitamise laiahaardeline töö, nii et see on aidanud haigeid, puuetega inimesi, nälgijaid, kodutuid ja diskrimineerituid. Paljudes Aafrika riikides on kristlikud misjonid rajanud aluse kogu koolisüsteemile põhi- ja kutsehariduse osas. Samamoodi on missioon oluliselt kaasa aidanud tervishoiuvõrgustiku kujunemisele... Tuntud Aafrika teadlane, Yale’i ülikooli professor Lamin Sanneh on väitnud, et Aafrikas on misjonärid teinud kohalikele kultuuridele suurimat teenistust kirjakeele aluse loomine. (2)
Kirjaoskuse projektid ja kirjandus. Nagu öeldud, on enamik keeli saanud oma grammatika ja kirjandusliku aluse kristliku usu mõjul. Ateistid ja riigid ei olnud selle arengu algatajad, vaid kristliku usu esindajad. Ühiskondade areng oleks võinud sajandeid edasi lükata, kui poleks usku Jumalasse ja Jeesusesse. See valdkond hõlmab kirjaoskuse projekte Euroopas ja mujal maailmas. Nende kaudu õpivad inimesed lugema Piiblit ja muud kirjandust ning õpivad uusi asju. Kui sa ei ole kirjaoskaja, on raske õppida uusi asju, millest teised on kirjutanud. Kui kristlik usk on misjonitööga selle põllu vallutanud, on see parandanud ka paljude rahvaste sotsiaalset olukorda ja staatust. Sellised asjad on parem tervislik olukord, parem majandus, stabiilsem sotsiaalne olukord, väiksem korruptsioon ja laste suremus ning loomulikult parem kirjaoskus. Kui poleks misjonitööd ja kristlikku usku, oleks maailmas palju rohkem kannatusi ja vaesust ning inimesed ei oskaks lugeda. Teiste seas on Texase ülikooli dotsent Robert Woodberry täheldanud seost misjonitöö ja demokraatia, inimeste paranenud staatuse ja kirjaoskuse vahel:
Teadlane: Misjonitöö käivitas demokraatia
Texase ülikooli abiprofessori Robert Woodberry sõnul on protestantide 1800. aastate ja 1900. aastate alguse misjonitöö mõju demokraatia arengule olnud olulisem, kui algselt arvati. Selle asemel, et omada demokraatia arendamisel väikest rolli, oli misjonäridel selles oluline osa paljudes Aafrika ja Aasia riikides. Ajakiri Christianity Today räägib sellest asjast. Robert Woodberry on misjonitöö seost demokraatiat mõjutavate teguritega uurinud peaaegu 15 aastat. Tema sõnul on seal, kus protestantlikel misjonäridel on olnud keskne mõju. Seal on majandus tänapäeval rohkem arenenud ja terviseseisund suhteliselt palju parem kui piirkondades, kus misjonäride mõju on olnud väiksem või olematu. Valdava misjoniajalooga piirkondades on laste suremus praegu madalam, vähem korruptsiooni, levinum kirjaoskus ja lihtsam haridusse pääseda, eriti naistel. Robert Woodberry sõnul avaldasid positiivset mõju just protestantlikud ärkamiskristlased. Seevastu riigitöölistel vaimulikel või katoliku misjonäridel enne 1960. aastaid sarnast mõju ei olnud. (3)
Üks hea näide sellest, kuidas kristlik usk on mõjutanud kirjaoskust ja kirjandust, on see, et alles 1900. aasta paiku saavutas ilmalik kirjandus vaimse kirjanduse müügis mööda. Piibel ja selle õpetused olid sajandeid tähtsal kohal, kuni eelmisel sajandil kaotas see lääneriikides aina enam oma tähtsuse. Kas on juhus, et samal 20. sajandil, mil kristlikust usust loobuti, peeti ajaloo suurimaid sõdu? Teine näide on Inglismaa, mis oli 18. ja 19. sajandil maailma kõige arenenum riik. Mis oli aga Inglismaa hea arengu taga? Kindlasti olid üheks teguriks vaimsed ärkamised, kus inimesed pöördusid Jumala poole. Selle tulemusel sündis palju häid asju, nagu kirjaoskus, orjuse kaotamine ning vaeste ja töötajate seisundi paranemine. Seda arengut mõjutas suuresti John Wesley, kes on tuntud metodisti liikumise tähtsaima jutlustajana ja kelle kaudu jõudsid 18. sajandil Inglismaale suured ärkamised. On öeldud, et tema töö tõttu päästeti Inglismaa sarnasest revolutsioonist, mis toimus Prantsusmaal. Kuid Wesley ja tema kolleegid aitasid kaasa ka sellele, et kirjandus muutus inglastele kättesaadavaks. Encyclopedia Britannica nendib Wesley kohta sellega seoses, et "keegi teine 18. sajandil ei teinud nii palju heade raamatute lugemise edendamiseks ega toonud nii palju raamatuid nii odava hinnaga inimeste käeulatusse". Inglismaal sündis ärkamiste tulemusena 18. sajandil ka pühapäevakoolitöö. 1830. aasta paiku käis umbes veerand Inglismaa 1,25 miljonist lapsest pühapäevakoolis, kus nad õppisid lugema ja kirjutama. Inglismaa oli muutumas kirjaoskajaks ühiskonnaks, mida õpetas Jumala Sõna; riik seda ei mõjutanud. Aga USA? Sellele viitab järgmine tsitaat. Selle lausus John Dewey (1859-1952), kes ise mõjutas tugevalt hariduse sekulariseerumist Ameerika Ühendriikides. Küll aga selgitas ta, kuidas kristlik usk on avaldanud positiivset mõju näiteks rahvaharidusele ja orjuse kaotamisele tema riigis:
Need isikud (evangeelsed kristlased) on sotsiaalse filantroopia, sotsiaalsetele reformidele suunatud poliitilise tegevuse, patsifismi ja rahvahariduse selgroog. Nad kehastavad ja näitavad üles heatahtlikkust majanduslikes raskustes olevate inimeste ja teiste rahvaste suhtes, eriti kui nad näitavad üles vähimatki huvi vabariikliku valitsemisvormi vastu. võimalusi nende endi võrdõiguslikkuse kontseptsiooni valguses. See järgis Lincolni jälgedes orjuse kaotamisel ja nõustus Roosevelti ideedega, kui ta mõistis hukka "kurjad" korporatsioonid ja rikkuse kogunemise väheste kätte. (4)
ülikoolid. Varem on öeldud, kuidas kristlik usk on mõjutanud kirjakeelte ja kirjaoskuse loomist möödunud sajanditel ja tänapäeval. Näiteks Aafrika riikides on koolisüsteemi alus põhi- ja kutsehariduse osas sündinud peamiselt kristliku misjoni mõjul, nagu ka tervishoid. Ilma kristliku usu mõjuta oleks ühiskondade areng võinud viibida sajandeid. Üks valdkond on ülikoolid ja koolid. Koos kirjaoskusega on need olulised teaduse arenguks, teadustööks, leiutiste sünniks ja info levikuks. Nende kaudu liiguvad teadmised ja teadusuuringud uuele tasemele. Kuidas on kristlik usk seda ala mõjutanud? Sekularistlikud ja ateistlikud ringkonnad ei tea sageli, et Piibel ja kristlik usk on selles valdkonnas suurt rolli mänginud. Sajad ülikoolid ja kümned tuhanded koolid on asutatud vagade kristlaste poolt või misjonitöö kaudu. Nad ei sündinud ateistlikul alusel, sest puudusid ilmalikud ja riiklikud ülikoolid. Näiteks Inglismaal ja Ameerikas on tuntud järgmised ülikoolid: - Oxford ja Cambridge. Mõlemas linnas on palju kirikuid ja kabeleid. Need ülikoolid asutati algselt Piibli õpetamiseks. - Harvard. See ülikool on oma nime saanud austatud John Harvardi järgi. Selle moto aastast 1692 on Veritas Christo et Ecclesiae (tõde Kristusele ja kirikule) - Yale'i ülikooli asutas endine Harvardi üliõpilane, puritaanist preester Cotton Mather. - Princetoni ülikooli (algselt New Jersey kolled˛) esimene president oli Jonathan Edwards, kes on tuntud 18. sajandil Ameerikas toimunud suure ärkamise poolest. Ta oli koos George Whitefieldiga selle ärkamise kuulsaim jutlustaja. - Pennsylvania ülikool. George Whitefield, teine Suure ärkamisaja juht, asutas kooli, millest hiljem kujunes Pennsylvania ülikool. Whitefield oli Inglismaal viibides pubipidaja poeg ja eelmainitud John Wesley kolleeg. Tal oli ebatavaliselt ilus, kõlav ja võimas hääl, nii et ta võis välikohtumistel kuuldavalt rääkida kümnete tuhandete inimestega. Ta võis ka pisarsilmil jutlustada kaastunde tõttu, mille Jumal oli talle inimeste vastu andnud Aga India? India pole tuntud oma kristluse poolest. Ent selles riigis, nagu Aafrikas, on tuhandeid koole, mis on sündinud kristliku usu alusel. Samadel alustel sündisid ka esimesed ülikoolid Indias. Sellised ülikoolid nagu Calcutta ülikool, Madras, Bombay ja Serampore on hästi tuntud. Lisaks on tuntud 1887. aastal asutatud Allahabadi ülikool. India esimesest seitsmest peaministrist viis on pärit sellest linnast ja paljud India administratsioonist on õppinud Allahabadi ülikoolis.
Revolutsioon teaduses. Artikkel sai alguse ateistide soositud seisukohast, et kristlik usk on olnud takistuseks teaduse arengule. Seda seisukohta on aga lihtne kahtluse alla seada, sest kirjakeeled, kirjaoskus ja ülikoolid on suuresti sündinud kristliku usu mõjul. Aga nn teadusrevolutsioon? Sekularistlikus ja ateistlikus ringkonnas arvatakse sageli, et sellel murrangul polnud kristliku usuga mingit pistmist, kuid selle seisukoha võib kahtluse alla seada. Sest tänapäeva mõistes on teadus alguse saanud vaid korra ehk siis 16.-18.sajandi Euroopas, kus valitses kristlik teism. See ei saanud alguse ilmalikust ühiskonnast, vaid konkreetselt kristlikust usust inspireeritud ühiskonnas. Peaaegu kõik juhtivad teadlased uskusid loomisse. Nende hulgas olid Francis Bacon, Robert Boyle, Isaac Newton, Johannes Kepler, Kopernik, Galileo Galilei, Blaise Pascal, Michael Faraday, James Clerck Maxwell, John Ray, Louis Pasteur jne. Nad ei olnud valgustusajastu, vaid kristliku teismi esindajad.
Põlvkonnad ajaloolasi ja sotsiolooge on märkinud, et kristlased, kristlik usk ja kristlikud institutsioonid aitasid mitmel erineval viisil kaasa nende doktriinide, meetodite ja süsteemide väljatöötamisele, millest lõpuks sündis kaasaegne loodusteadus(...) Kuigi on erinevaid arvamusi Selle mõjust tunnistavad peaaegu kõik tänapäeva ajaloolased, et kristlus (nii katoliiklus kui ka protestantism) julgustas paljusid eelmodernse perioodi mõtlejaid tegelema süstemaatilise looduse uurimisega. Ajaloolased on ka täheldanud, et kristlusest laenatud mõisted leidsid heade tulemustega tee teaduslikku diskussiooni. Mõned teadlased väidavad isegi, et ettekujutus loodusest, mis toimib teatud seaduste järgi, pärineb kristlikust teoloogiast. (5)
Mis oli teadusrevolutsiooni taga? Üks põhjus oli, nagu eespool öeldud, ülikoolid. 1500. aastaks oli neid Euroopas umbes kuuskümmend. Need ülikoolid ei olnud sekularistide ja riigi ülalpeetavad ülikoolid, vaid tekkisid keskaegse kiriku aktiivsel toel ning loodusteaduslikel uurimistöödel ja astronoomial oli neis silmapaistev roll. Neis oli märkimisväärne uurimis- ja aruteluvabadus, mis oli soositud. Nendes ülikoolides õppis sadu tuhandeid üliõpilasi ja need aitasid 16.–18. sajandil Euroopas ette valmistada pinnast teadusrevolutsiooniks. See revolutsioon ei tekkinud ootamatult tühjalt kohalt, vaid sellele eelnesid soodsad arengud. Teistel mandritel ei olnud nii ulatuslikku haridust ja sarnaseid ülikoole kui Euroopas,
Keskaeg lõi aluse lääne ühiskonna suurimale saavutusele: kaasaegsele teadusele. Väide, mis ütleb, et teadust ei eksisteerinud enne renessanssi, on lihtsalt vale. Pärast Kreeka klassikalise uurimistööga tutvumist töötasid keskaja teadlased välja ideoloogiasüsteemid, mis viisid teaduse antiikajaga võrreldes palju kaugemale. Ülikoolid, kus akadeemiline vabadus oli kaitstud juhtide võimu eest, asutati 1100. aastatel. Need institutsioonid on alati pakkunud ohutut varjupaika teadusuuringuteks. Isegi kristlik teoloogia osutus ainulaadseks sobivaks julgustada uurima loodust, mis arvati olevat Jumala looming. (6)
Meditsiin ja haiglad. Üks valdkond, mida kristlik usk on mõjutanud, on meditsiin ja haiglate sünd. Oluline osa oli eelkõige munkadel, kes säilitasid, kopeerisid ja tõlkisid iidseid meditsiinikäsikirju ja muid antiikklassikalisi ja teaduslikke teoseid. Lisaks arendasid nad meditsiini edasi. Ilma nende tegevuseta poleks meditsiin samal määral edenenud ja vanad muinasaegsed tekstid poleks säilinud lugemiseks ka nüüdispõlvedele. Tervishoid, sotsiaaltöö ja arvukad heategevusorganisatsioonid (Punane Rist, Päästke Lapsed...) on samuti alguse saanud end tunnistavatest kristlastest, sest kristlik usk on alati hõlmanud kaastunnet ligimese vastu. See põhineb Jeesuse õpetusel ja eeskujul. Selle asemel on ateistid ja humanistid selles vallas sageli kõrvaltvaatajad olnud. Inglise ajakirjanik Malcolm Muggeridge (1903-1990), kes oli ise ilmalik humanist, kuid sellegipoolest aus, märkas seda. Ta pööras tähelepanu sellele, kuidas maailmavaade kultuuri mõjutab:"Olen veetnud aastaid Indias ja Aafrikas ning mõlemas olen kohanud palju õigemeelset tegevust, mida on korraldanud erinevatesse konfessioonidesse kuuluvad kristlased, kuid mitte kordagi pole ma kohanud haiglat või lastekodu, mida peab sotsialistlik organisatsioon või pidalitõbiste sanatoorium. tegutsedes humanismi alusel." (7) Järgmised tsitaadid näitavad veelgi, kuidas kristlik usk on misjonitöö kaudu mõjutanud põetamist ja muid valdkondi. Enamik Aafrika ja India haiglaid on sündinud läbi kristlike missioonide ja soovi aidata. Ka suur osa Euroopa esimestest haiglatest tekkis kristliku usu mõjul. Jumal võib inimest otse ravida, kuid paljud on saanud abi meditsiini ja haiglate kaudu. Kristlik usk on mänginud selles olulist rolli.
Keskajal pidasid Püha Benedictuse ordu inimesed ainuüksi Lääne-Euroopas üle kahe tuhande haigla. 12. sajand oli selles osas märkimisväärselt märgiline, eriti seal, kus tegutses Püha Johannese ordu. Näiteks asutati 1145. aastal Montpellier's suur Püha Vaimu haigla, millest sai kiiresti meditsiinihariduse keskus ja 1221. aastal Montpellier' meditsiinikeskus. Lisaks arstiabile pakkusid need haiglad toitu nälgijatele ja hoolitses lesknaiste ja orbude eest ning jagas almust neile, kes seda vajasid. (8)
Kuigi kristlikku kirikut on oma ajaloo jooksul palju kritiseeritud, on see siiski olnud vaeste arstiabi, vangide, kodutute või surevate inimeste abistamise ja töökeskkonna parandamise eelkäija. India parimad haiglad ja sellega seotud õppeasutused on kristliku misjonitöö tulemus, isegi sel määral, et paljud hindud kasutavad neid haiglaid rohkem kui valitsuse ülalpeetavaid haiglaid, sest nad teavad, et saavad paremat hooldust. seal. Hinnanguliselt olid Teise maailmasõja alguses Indias 90% õdedest kristlased ja 80% neist sai hariduse misjonihaiglates. (9)
Kirikus tegeleti selle elu asjadega sama palju kui tulevase elu asjadega; tundus, et kõik, mida aafriklased korda saatsid, pärineb kiriku misjonitööst. (Nelson Mandela oma autobiograafias Long Walk to Freedom)
Kas kirik kiusas taga teadlasi? Nagu öeldud, mõjutas kristlik usk suuresti teadusrevolutsiooni sündi. Selle üheks põhjuseks olid kiriku asutatud ülikoolid. Väide, mida ateistidele meeldib viljeleda, nimelt et kristlik usk oleks olnud takistuseks teaduse arengule, on seega suur müüt. Seda näitab ka tõsiasi, et riigid, kus kristlikul usul on olnud kõige pikem mõju, on olnud teaduse ja uurimistöö teerajajad. Aga arusaam, et kirik kiusas taga teadlasi? Ateistlikud ringkonnad tahavad seda kontseptsiooni säilitada, kuid paljud ajaloouurijad peavad seda ajaloo moonutamiseks. See arusaam usu ja teaduse vastasseisust pärineb alles 19. sajandi lõpust, mil Darwini teooriat toetanud kirjanikud, nt Andrew Dickson White ja John William Draper, tõid selle oma raamatutes esile. Kuid näiteks keskaja uurija James Hannam on väitnud:
Vastupidiselt levinud arvamusele ei toetanud kirik kunagi tasase maa ideed, pole kunagi tauninud lahkamisi ega põletanud kindlasti kedagi nende teaduslike ideoloogiate pärast tuleriidal. (10)
Austraalia skeptik Tim O'Neill on võtnud selle väite suhtes seisukoha ja näitab, kui vähe inimesed tegelikult ajaloost teavad: "Seda jama ei ole raske puruks lüüa, eriti kui inimesed, kes sellest räägivad, ei tea ajaloost peaaegu mitte midagi. Nad on lihtsalt veebisaitidelt ja populaarsetest raamatutest need veidrad ideed üles korjanud. Need väited lagunevad, kui neile pihta hakatakse. ümberlükkamatud tõendid. Minu arvates on lõbus propagandistide kallal täiuslikult nalja visata, paludes neil nimetada üks – ainult üks – teadlane, kes keskajal oma uurimistöö tõttu tuleriidal põletati või taga kiusati või rõhuti. Nad ei saa kunagi nimetada ühtegi teadlast. ... Sel hetkel, kui ma loetlen keskaja teadlasi – Albertus Magnus, Robert Grosseteste, Roger Bacon, John Peckham, Duns Scotus, Thomas Bradwardine, Walter Burley, William Heytesbury, Richard Swineshead, John Dumbleton, Richard of Wallingford, Nicholas Oresme, Jean Buridan,ja Nicolaus Cusanus – ja ma küsin, miks need mehed täies rahus keskaja teadust edasi arendasid, ilma et kirik neid segaks, tavaliselt kratsisid mu vastased hämmastunult kukalt, mõeldes, mis tegelikult valesti läks.” (11) Aga Galileo Galilei, kes lükkas ümber kreeklase Ptolemaiose maakeskse päikesemudeli ümber Maa? On tõsi, et paavst käitus tema suhtes valesti, kuid küsimus on võimukasutuse moonutamises, mitte teadusele vastandamises. (Jah, paavstid ja katoliku kirik on olnud süüdi ka paljudes muudes asjades, nagu ristisõjad ja inkvisitsioon. Asi on aga kristliku usu täielikus hülgamises või Jeesuse õpetuse mittejärgimises. Paljud ei saa sellest aru erinevus.) Samuti on oluline märkida, et nii teaduse kui ka usu esindajate suhtumine Galilei teooriasse jagunes kaheks. Mõned teadlased olid tema poolt, teised vastu. Samamoodi olid mõned kirikumehed tema ideedele vastu, teised kaitsesid. See on alati nii, kui ilmuvad uued teooriad. Miks siis Galileo paavsti soosingust välja langes ja oma villas koduaresti pandi? Üks põhjus oli Galileo enda käitumine. Varem oli paavst Galileo suur austaja, kuid Galileo taktitundetu kirjutis aitas kaasa olukorra eskaleerumisele. Asja tagamaadest on kirjutanud Ari Turunen:
Kuigi Galileo Galileid peetakse üheks suureks teaduse märtriks, tuleb meeles pidada, et ta ei olnud inimesena kuigi meeldiv. Ta oli edev ja kergesti ärrituv, vingus palju ning tal puudus diskreetsus ja anne inimestega ümberkäimiseks. Tänu teravale keelele ja huumorile ei olnud tal puudust ka vaenlastest. Galileo astronoomiline töö kasutab dialoogivormingut. Raamat tutvustab vähem intelligentset tegelast nimega Simplicius, kes esitab Galileole kõige idiootsemate vastuargumentidega. Galilei vaenlased suutsid paavsti veenda, et Galileo pidas oma Simplicuse kujuga silmas paavsti. Alles pärast seda asus asjatu ja tundlik Urban VIII Galileo vastu tegutsema... ...Urbanus pidas end reformaatoriks ja ta nõustus Galileiga rääkima, kuid Galileo stiil oli paavsti jaoks liig. Kas Galilei pidas silmas paavsti oma Simplicuse kujuga või mitte, oli nimevalik mõõtmatult halb. Galilei ei hoolinud eduka kirjutamise põhitõdedest, mille hulka kuulub ka lugeja austamine. (12)
Ja kas ateistid on teadlasi taga kiusanud? Vähemalt juhtus see ateistlikus Nõukogude Liidus, kus mitu teadlast, näiteks geneetikud, vangistati ja mõned tapeti nende teaduslike ideede tõttu. Samuti tapeti Prantsuse revolutsioonis mitu teadlast: keemik Antoine Lavoisier, astronoom Jean Sylvain Bally, mineraloog Philippe-Frédéric de Dietrich, astronoom Jean Baptiste Gaspard Bochart de Saron, botaanik Chrétien Guillaume de Lamoignon de Malesherbes. Neid ei tapetud aga nende teaduslike ideede, vaid poliitiliste arvamuste pärast. Ka siin oli tegu võimu kuritarvitamisega, millel olid hoopis teistsugused tagajärjed kui see, kuidas Galileot koheldi.
Teaduse ekslik tee: Darwin viis teaduse eksiteele. See artikkel sai alguse ateistide poolt eelistatud väitest, et kristlik usk on olnud takistuseks teaduse arengule. Nenditi, et sellel väitel pole alust, kuid kristliku usu tähtsus on olnud määrav teaduse sünni ja edenemise seisukohalt. See seisukoht põhineb mitmel teguril nagu kirjakeelte sünd, kirjaoskus, koolid ja ülikoolid, meditsiini ja haiglate areng ning fakt, et teadusrevolutsioon toimus 16.–18. sajandi Euroopas, kus valitses kristlik teism. See muutus ei saanud alguse ilmalikust ühiskonnast, vaid konkreetselt kristlikust usust inspireeritud ühiskonnas. Kui kristlik usk on olnud teaduse arengu positiivseks teguriks, siis kust sai alguse idee teaduse ja kristliku usu vastandamisest? Selle üheks põhjuseks oli kindlasti Charles Darwin oma evolutsiooniteooriatega 19. sajandil. See naturalismiga kokkusobiv teooria on selle kuvandi peamine süüdlane. Ka tuntud ateist Richard Dawkins on väitnud, et enne Darwini aega olnuks tal raske ateist olla: " Kuigi ateism võis enne Darwinit tunduda loogiliselt kehtiv, pani vaid Darwin aluse intellektuaalselt õigustatud ateismile." (13). Aga aga. Kui loodusteadlased austavad Darwini tööd ja jõupingutusi, on neil osaliselt õigus, osaliselt valed. Neil on õigus, et Darwin oli põhjalik loodusteadlane, kes tegi täpseid loodusvaatlusi, õppis oma teemat tundma ja teadis, kuidas oma uurimistööst kirjutada. Keegi, kes on lugenud tema magnum opust On the Origin of Species, ei saa seda eitada. Siiski eksivad nad, nõustudes Darwini eeldusega, et kõik liigid on päritud ühest ürgrakust (teooria ürgrakust inimesele). Põhjus on lihtne: Darwin ei suutnud oma raamatus "Liikide päritolust" tuua ühtegi näidet liikide muutumisest , vaid ainult näiteid varieerumisest ja kohanemisest. Need on kaks erinevat asja. Variatsioon, nagu linnu noka suurus, tiibade suurus või mõne bakteri parem vastupanuvõime, ei tõenda kuidagi, et kõik praegused liigid pärinevad samast algrakust. Järgmised kommentaarid räägivad teemast rohkem. Darwin ise pidi tunnistama, et tal polnud näiteid reaalsetest liikide muutumisest. Selles mõttes võib öelda, et Darwin eksitas teadust:
Darwin: Ma olen tegelikult väsinud inimestele ütlemast, et ma ei väida, et mul on otseseid tõendeid selle kohta, et liik oleks teiseks liigiks muutunud, ja ma usun, et see seisukoht on õige peamiselt seetõttu, et selle põhjal saab rühmitada ja seletada nii palju nähtusi. (14)
Encyclopedia Britannica: Tuleb rõhutada, et Darwin pole kunagi väitnud, et oleks suutnud tõestada evolutsiooni või liikide päritolu. Ta väitis, et kui evolutsioon on toimunud, saab seletada paljusid seletamatuid fakte. Evolutsiooni toetavad tõendid on seega kaudsed.
"On üsna irooniline, et liikide päritolu selgitamisega tuntuks saanud raamat ei seleta seda kuidagi." (Christopher Booker, Timesi kolumnist, kes viitab Darwini teosele " Liikide päritolu " (15)
Kui Darwin oleks õpetanud nii, et ühe sugupuu asemel (evolutsioonivaade, mis eeldab, et praegused eluvormid arenesid samast ürgrakust) oleks olnud sadu sugupuid ja igal puul on oksad. ja bifurkatsioonid, oleks ta tõele lähemal olnud. Variatsioon esineb, nagu Darwin tõestas, kuid ainult põhiliigi piires. Vaatlused sobivad paremini loomismudeliga kui mudeliga, kus praegused eluvormid pärinevad ühest ürgrakust ehk ühest tüvevormist:
Võime vaid oletada, mis motiivid viisid teadlased ühise eellase kontseptsiooni nii kriitiliselt omaks võtma. Darvinismi võidukäik tõstis kahtlemata teadlaste prestii˛i ning automaatse protsessi idee haakus ajavaimuga nii hästi, et teooria sai isegi usujuhtidelt üllatavalt palju toetust. Igal juhul aktsepteerisid teadlased teooriat enne seda, kui seda oli rangelt testitud, ja kasutasid seejärel oma volitusi, et veenda avalikkust, et looduslikud protsessid on piisavad, et luua inimene bakterist ja bakter keemilisest segust. Evolutsiooniteadus hakkas otsima toetavaid tõendeid ja hakkas välja pakkuma selgitusi, mis tühistaksid negatiivsed tõendid. (16)
Fossiilide andmed lükkavad ka Darwini teooria ümber. Ammu on teada, et kivististel ei ole näha järkjärgulist arengut, kuigi evolutsiooniteooria nõuab selle kaudu meelte, elundite ja uute liikide tekkimist. Näiteks Steven M. Stanley on öelnud: "Teadaolevas fossiilses materjalis pole ainsatki näidet, kus selle liigi jaoks areneks välja oluline uus struktuurne tunnus (17) Järkjärgulise arengu puudumist on tunnistanud mitmed juhtivad paleontoloogid. Ei fossiilid ega kaasaegsed liigid näita näiteid järkjärgulisest arengust, mida Darwini teooria nõuab. Allpool on mõned loodusmuuseumide esindajate kommentaarid. Loodusloomuuseumidel peaksid olema parimad tõendid evolutsiooni kohta, kuid neil pole seda. Esiteks meie aja ehk kõige kuulsama paleontoloogi Stephen Jay Gouldi kommentaar (Ameerika muuseum). Ta eitas fossiilide järkjärgulist arengut:
Stephen Jay Gould: Ma ei taha mingil moel halvustada järkjärgulise evolutsiooni vaate potentsiaalset pädevust. Tahan vaid märkida, et seda pole kivimites kunagi "vaadeldud". (The Panda's Thumb, 1988, lk 182,183).
Dr Etheridge, Briti Muuseumi maailmakuulus kuraator: Kogu selles muuseumis pole vähimatki asja, mis tõestaks liikide päritolu vahevormidest. Evolutsiooniteooria ei põhine tähelepanekutel ja faktidel. Inimkonna vanusest rääkides on olukord sama. See muuseum on täis tõendeid, mis näitavad, kui mõttetud need teooriad on. (18)
Ükski viie suure paleontoloogiamuuseumi ametnik ei suuda tuua kasvõi üht lihtsat näidet organismist, mida võiks pidada tõendiks järkjärgulisest evolutsioonist ühest liigist teise. (Dr. Luther Sunderlandi kokkuvõte raamatus Darwin's enigma . Ta intervjueeris selle raamatu jaoks paljusid loodusloomuuseumide esindajaid ja kirjutas neile eesmärgiga välja selgitada, missuguseid tõendeid neil oli evolutsiooni tõestamiseks. [19])
Järgmine väide jätkab samal teemal. Lahkunud dr Colin Patterson oli Briti Loodusloomuuseumi vanempaleontoloog ja fossiilide ekspert. Ta kirjutas raamatu evolutsioonist – aga kui keegi temalt küsis, miks tema raamatus ei ole pilte vahevormidest (siirdes olevatest organismidest), kirjutas ta järgmise vastuse. Oma vastuses viitab ta Stephen J. Gouldile, võib-olla maailma kuulsaimale paleontoloogile (paks kirjas):
Nõustun täielikult teie arvamusega, et minu raamatus puuduvad illustratsioonid organismide kohta, mis on evolutsiooniliselt üleminekufaasis. Kui ma oleksin teadlik mõnest sellisest, fossiilist või elust, oleksin need meelsasti oma raamatusse lisanud . Te pakute välja, et peaksin kasutama kunstnikku selliste vahevormide illustreerimiseks, aga kust ta saaks teavet oma joonistuste jaoks? Ausalt öeldes ei saanud ma talle seda infot pakkuda ja kui jätaksin asja kunstniku hooleks, kas see siis lugejat eksiteele ei viiks? Kirjutasin oma raamatu teksti neli aastat tagasi [raamatus räägib ta, et usub mõnda vahevormi]. Kui ma selle praegu kirjutaksin, siis arvan, et raamat oleks hoopis teistsugune. Gradualism (muutuv järk-järgult) on kontseptsioon, millesse ma usun. Mitte ainult Darwini prestii˛i pärast, vaid seetõttu, et minu arusaam geneetikast näib seda nõudvat. Siiski on raske väita [kuulsa fossiilieksperdi Stephen J.] Gouldi ja teiste Ameerika muuseumi inimeste vastu, kui nad ütlevad, et vahepealseid vorme pole . Paleontoloogina töötan palju filosoofiliste probleemidega, kui tuvastan fossiilsetest materjalidest iidseid organismivorme. Ütlete, et ma peaksin ka vähemalt "esitama foto fossiilist, millest teatud organismirühm arenes". Ma räägin otse – pole ühtegi fossiili, mis oleks vettpidav tõend . (20)
Mida saab eeltoodust järeldada? Me võime austada Darwinit kui head loodusteadlast, kuid me ei tohiks nõustuda tema eeldusega liikide pärandumise kohta ühest ürgrakust. Tõendid sobivad selgelt rohkem loomiseks, nii et Jumal tegi kohe kõik valmis. Varieerumist esineb ja liike saab aretuse kaudu mingil määral muuta, kuid sellel kõigel on piirid, mis peagi saavutatakse. Järeldus on, et Darwin viis teaduse eksiteele ja ateistlikud teadlased järgisid teda. Palju mõistlikum on tugineda ajaloolisele seisukohale, et Jumal lõi kõik nii, et see ei tekkinud iseenesest. Seda seisukohta toetab ka asjaolu, et teadlased ei tea lahendust, kuidas elu võiks iseenesest tekkida. See on arusaadav, sest see on võimatu. Ainult elu saab luua elu ja sellest reeglist pole leitud ühtegi erandit. Esimeste eluvormide puhul viitab see selgelt Jumalale:
- (1Ms 1:1) Alguses lõi Jumal taeva ja maa.
- (Rm 1:19,20) Sest see, mida Jumal võib teada saada, on nendes ilmselge; sest Jumal on seda neile näidanud. 20 Sest tema nähtamatud asjad maailma loomisest on selgelt nähtavad, tehtu kaudu mõistetavad, tema igavene vägi ja jumalikkus; nii et neil pole vabandust :
- (Ilm 4:11) Sina, Issand, oled väärt saama au ja au ja väge, sest sina oled loonud kõik ja sinu meele järgi on need loodud ja loodud .
References:
1. Vishal Mangalwadi: Kirja, joka muutti maailmasi (The Book that Made Your World), p. 181,182,186 2. Usko, toivo ja terveys, p. 143, Article by Risto A. Ahonen 3. Matti Korhonen, Uusi tie 6.2.2014, p. 5. 4. John Dewey: ”The American Intellectual Frontier” New Republic, 10.5.1922, vol. 30, p. 303. Republic Publishing 1922 5. Noah J. Efron: Myytti 9: Kristinusko synnytti modernin luonnontieteen, p. 82,83 in book Galileo tyrmässä ja muita myyttejä tieteestä ja uskonnosta (Galileo Goes to Jail and Other Myths about Science and Religion) 6. James Hannam: The Genesis of Science: How the Christian Middle Ages Launched the Scientific Revolution 7. Malcolm Muggeridge: Jesus Rediscovered. Pyramid 1969. 8. David Bentley Hart: Ateismin harhat (Atheist Delusions: The Christian Revolution and its Fashionable Enemies), p. 65 9. Lennart Saari: Haavoittunut planeetta, p. 104 10. James Hannam: The Genesis of Science: How the Christian Middle Ages Launched the Scientific Revolution 11. O'Neill, T., The Dark Age Myth: An atheist reviews God's Philosophers, strangenotions.com, 17 October 2009 12. Ari Turunen: Ei onnistu, p. 201,202 13. Richard Dawkins: Sokea kelloseppä, p. 20 14. Darwin, F & Seward A. C. toim. (1903, 1: 184): More letters of Charles Darwin. 2 vols. London: John Murray. 15. Christopher Booker: “The Evolution of a Theory”, The Star, Johannesburg, 20.4.1982, p. 19 16. Philip E. Johnson: Darwin on Trial, p. 152 17. Steven M. Stanley: Macroevolution: Pattern and Process. San Francisco: W.M. Freeman and Co. 1979, p. 39 18. Thoralf Gulbrandsen: Puuttuva rengas, p. 94 19. Sit. kirjasta "Taustaa tekijänoikeudesta maailmaan", Kimmo Pälikkö ja Markku Särelä, p. 19. 20. Carl Wieland: Kiviä ja luita (Stones and Bones), p. 15,16
|
Jesus is the way, the truth and the life
Grap to eternal life!
|
Other Google Translate machine translations:
Miljonid aastad / dinosaurused / inimese evolutsioon? Teadus pettekujutluses: ateistlikud päritoluteooriad ja miljonid aastad
Piibli ajalugu
Kristlik usk: teadus, inimõigused
Ida religioonid / New Age
islam Ebajumalateenistus islamis ja Mekas
Eetilised küsimused
Päästmine |
